Tehismärgalad, pinnasfiltrid 

Reovett saab puhastada isevoolseid protsesse ära kasutades, loobudes puhastusprotsessi käigushoidmisel täielikult elektrienergiast ja kasutades elektrit vaid reovee pumpamiseks madalamalt kõrgemale ja vooluhulga reguleerimiseks. Peale elektrienergia hoitakse nii ka elektriliste seadmete hooldus-  ja amortisatsioonikulude pealt kokku.

Sellise põhimõttega töötavad tehismärgalad, mida on erinevat tüüpi: avaveelised tehismärgalad, mis on reoveega täidetud taimestikurikkad tiigid või lodud, ja pinnasfiltrid, mis on vett läbilaskva filtermaterjaliga (näiteks kruusaga või killustikuga) täidetud vannid, millest vesi voolab horisontaalselt (horisontaalvooluline pinnasfilter ehk horisontaalfilter) või vertikaalselt (vertikaalvooluline pinnasfilter ehk vertikaalfilter) läbi, seda täielikult reoveega täites või sellest filtermaterjali osakesi mööda läbi valgudes.

Isevoolsete protsesside liikumapanevaks jõuks on ümbritseva keskkonna ja reovee soojusenergia, gravitatsiooni ehk raskusjõu energia ning reovees sisalduvate toitainete lagunemise mikrobioloogiliste ja keemiliste protsesside energia.   

Talvised madalad temperatuurid aeglustavad puhastusprotsesse. Eesti kliimas sobivad reovee puhastamiseks kõige paremini pinnasfiltrid, sest filtermaterjali sees voolates  on reovesi kaitstud kiire jahtumise eest ja pinnasfiltrit on võimalik ka soojustada. Kuna pinnasfilter hoiab sooja, ei haihtu reovee soojusenergia atmosfääri ja temperatuur ei saa langeda madalamale kui pinnase sügavamates kihtides (aasta ringi +4 kraadi). Pinnasfiltrit on võimalik rajada kompaktsena ja suhteliselt väikesena,  seevastu avaveeline puhasti peab selleks, et ta talvel hästi toimiks, olema pika reovee viibeajaga. Seetõttu on avaveeliste tehismärgalade rajamine Eestis mõistlik vaid osana terviklikust mitmeosalisest puhastussüsteemist, mille põhilised funktsioonid võtavad enda kanda eelsetiti ja pinnasfiltrid.

Optimaalne tehismärgalapuhasti Eesti tingimustes

Optimaalne tehismärgalapuhasti Eesti tingimustes hõlmab neelsetitile järgnevat anaeroobset horisontaalvoolulist eelfiltrit, mis kaitseb järgnevat aeroobseid protsesse võimaldavat vertikaalvoolulist pinnasfiltrit ja vajadusel sellele järgnevat anaeroobseid protsesse võimaldavat horisontaalvoolulist pinnasfiltrit, mis võivad olla paigutatud ka teineteise kohale. 

Kui soovitakse piirduda reovee orgaanilise aine sisalduse ja hõljuvaine alla piirmäära vähendamisega (reostuskoormus alla 300 ie), piisab ka vaid eelfiltrist ja vertikaalfiltrist. Vertikaalvooluline pinnasfilter sobib rajada ka renoveeritavate biotiikide ette, maaasulate amortiseerunud aktiivmudapuhastite asemele või kõrvale. Horisontaalfilter võib puududa või olla väike, kuna anaeroobsed protsessid toimuvad ka biotiikides, mis on tavaliselt projekteeritud piisava suurusega.